print("Hello Blog")

Otsustasin vaatluse alla võtta ACM’i (Association of Computer Machinery) loodud eetikakoodeksi, mille eesmärk on luua ettekujutus milline üks IT professionaal peaks olema. Enamus sellest koosneb küll punktidest, mis on kõigile enesestmõistetav ning ei kehti vaid IT’s ning nendest pole vast mõtet rääkida. Ma arvan et kellelegi ei tule üllatusena, et me peaks proovima asju teha võimalikult hästi ning olema ausad üksteisega. Mis puutub aususesse, siis moraalse relativismi seisukoha võttes võime me leida olukordi kus valetamine ning võivad olla paremad kui ausus. Patt oleks mitte mainida nende seisukohti privaatsuse ja turvalisuse kohta, kus nad kirjutavad ette, et IT professionaal peaks koguma vaid kriitiliselt vajalike andmeid ning kasutama neid täpselt nii kuidas nad oma kliendile on lubanud neid kasutada, kindlasti mitte rohkemaks. Privaatsuse säilitamisest on ka hea näide tuua aastast 2016, kus FBI palus massimõrvari leidmiseks Apple’l luua versiooni iOS’ist, mis võimaldaks võimudel p

Identiteedivargus ning läbi selle inimeste petmine on üks vanemaid trikke mida kurjategijad kasutavad. Üks varasemaid juhtumeid ulatub 16. Sajandisse, kus Portugali kuningas Sebastian jäi Marokos toimunud lahingus kadunuks. Paljud Portugali kodanikud ei uskunud aga ei tahtnud uskunud, et ta on lahingus hukkunud. Kavalad petised kasutasid seda teadmist ära ning otsustasid ise kuningaks hakata. Muidugi võime me süüdistada siinkohal informatsiooni aeglast liikumist või selliste pettuste haruldust, kuid isegi praegu, 21. Sajandil, ligi 500 aastat peale seda sündmust langevad inimesed ikka igapäevaselt selliste pettuste ohvriks. Australia pettuste statistika väitel on identiteedi vargusega seotud pettused kolmandal kohal millega on petetud ligi 20 000 inimest. Esimeselt kohalt võib leida õngitsemise mille lõksu on langenud ligi 40 000 inimest. Kõige rohkem langevad pettuste ohvriks inimesed oma kolmekümnendates. Seda ilmselt sellepärast, et noorematelt inimestelt pole just palju varastada n

See nädal viis mind hoopis teise maailma IT’s, maailma mis ei saa piisavalt päevavalgust minu arvates. Selleks on IT lahendused puuetega inimestele. Ma olen suhteliselt priviligeeritud, sest kõik mu käed ja jalad on korras ning ka muud meeled on täie tervise juures ning see, kuid ka peavoolu tehnoloogiate igapäevane kajastamine, on ka põhjuseks miks ma pole eales erinevatest lahendustest kuulnudki, mis on just sellele sihtrühmale mõeldud. Otsides lahendust millest ma soovin pikemalt kirjutada nägin ma palju loomingulisi vidinaid ning intrigeerivat tarkvara, mis tõsiselt üllatasid mind. Nendest valisin ma välja, aga rakenduse nimega Sesame või Open Sesame, mis laseb kasutada nutitelefoni kõiki võimalusi (Helistamine, sõnumite saatmine, mängimine jms.) liigutades oma pead. See muudab telefoni kasutamise võimalikuks inimestele, kellele see tavatingimustes võimalik poleks. Kõlab ju väga hästi, tekib kohe küsimus, et palju selline rakendus maksta võiks? Neil on tellimuspõhine mudel, kus sa