print("Hello Blog")

Arvutite ja Interneti tulekuga on suur osa meelelahutust kui ka harivat materjali leidnud uue kodu veebis. Entsüklopeediatest said Wikid ning telekanalitest YouTube. Nii kolisid ka laua- ja  sportlikud mängud arvutisse. Juba üks kõige varasematest ja tuntumatest arvutimängudest, Pong, üritas simuleerida lauatennist ning tänapäeval on kõigile tuntud mängud nagu FIFA, Dirt või NBA mis lasevad mängijatel elada välja oma unistust olla tippsportlane.  Mängud Tabletop Simulator, Roll 20 ja Foundry Virtual Tabletop, võimaldavad inimestel oma lemmik lauamänge läbi interneti inimestega üle maailma mängida. Tänu Steam’i sisseehitatud keskkonnale on Tabletop Simulatori mängijatel võimalus ka oma enda ideid ellu viia ning neid teistel mängida lasta, või taasluua oma vanad lemmikud virtuaal keskkonnas.   Selline evolutsioon on muidugi hea. Inimesed, kes varem ei saanud kaasa lüüa sportlikes tegevustes või käia lauamängu kohvikutes, saavad tänu selle meediumi arengule osa võtta nendest läbi arvutiek

TCP/IP: TCP/IP ehk Transmission Control Protocol ja Internet Protocol on ühed maailma vanimad interneti alustalasid mis on veel kasutusel tänapäeval. Selle 1983. aastal loodud interneti protokolli ülesanne on ühendada meie seadmed internetiga. Kuigi need kaks on erinevad tehnoloogiad räägitakse neist tavaliselt paarina, sest nad töötavad käsikäes. TCP/IP töötab kihiti, kus igal kihil on oma eesmärk. Esimene kiht on aplikatsioon, kus veebirakendus saadab informatsiooni järgmisele kihile, milleks on transpordikiht (TCP). Näiteks, kui sa  soovid mu blogi avada: kirjutad sisse URL’i ja vajutad enterit siis alustab su brauser koheselt suhtlust transpordikihiga läbi port 80’ne, sest tegemist on HTTP lehega. Peale seda lõikab TCP info väikesteks tükkideks ning annab selle edasi kolmandale kihile, IP’le mille ülesanne on toimetada selle blogi sisu sinu ekraanile. Kui midagi viltu ei lähe, siis peaksid sa sekundi pärast minu postitusi nägema. Muidugi on see skeem tugevalt lihtsustatud, kui soov

  Maailm oleks imeline, kui kõik millega me alustame saavutaks hiiglasliku edu. Kahjuks, aga nagu me kõik teame, ei ole see võimalik ning sageli tuleb leppida keskpärasusega või isegi läbikukkumisega... Siin on paar sellist lugu : Napster Napster oli üks esimesi P2P failijagamis teenusid, asutatud 1999 mille eesmärgiks oli muuta muusika jagamine ning allalaadimine lihtsamaks. Mis tegi Napsteri eriliseks oli tema kasutajasõbralik GUI mis lubas ka suhteliselt IT-võõral inimeselt faile alla laadida. Probleem seisnes selles, et teatavasti on selline muusika jagamine aga illegaalne ning kuulsad artistid nagu Metallica, Madonna ning Dr. Dre kaebasid Napsteri kohtusse. Nii lõppeski 2001. aastal Napsteri teekond.  WeWork WeWork oli startup mis tahtis aidata väikestel ettevõtetel rentida kontoripindu, võti oli selles, et sa jagad oma kontoriruume ka teiste väikeettevõtetega. Nende lugu on tihedalt seotud ahnusega, mis kulmineerus kui nad proovisid börsile minna. SoftBank väitis, et selle ettev

Sõda kui teaduse sõber Esimese postitusena otsustasin ma kirjutada natukene teise maailmasõja kõige tähtsamast arvutiteaduse arengust.  Võib öelda, sõda on kõige parem motivaator innovatsiooniks ning sõjaolukord on üks aeg millal riiki tõeliselt huvitavad teaduslikud saavutused, sest ometigi üks suur saavutus teaduses võib muuta terve sõja käiku. Need saavutused kanduvad leiavad tihti oma tee ka inimeste argipäeva. Esimene maailmasõda tõi meile sellised innovatiivsed lahendused nagu käekellad, tõmmatavad lukud või isegi suveaeg. Kahjuks,  siin kontekstis aga õnneks, ei olnud esimene maailma sõda ainus suur tapatalgu millepärast riigi ja teadlaste huvid kattusid.  Aastad möödusid ning jõudis kätte oluline hetk meie ajaloost nii poliitilistele ideoloogiatele, kui ka arvutitele. Just teises maailmasõjas edu saavuatmiseks ehitati esimene digitaalne arvuti, mis valmis 1945. aastaks. Selle nimeks sai ENIAC ehk    “Electronic Numerical Integrator and Computer” oli USA sõjaväe projekt  mille e