Posts

Eetika ja IT

Otsustasin vaatluse alla võtta ACM’i (Association of Computer Machinery) loodud eetikakoodeksi, mille eesmärk on luua ettekujutus milline üks IT professionaal peaks olema. Enamus sellest koosneb küll punktidest, mis on kõigile enesestmõistetav ning ei kehti vaid IT’s ning nendest pole vast mõtet rääkida. Ma arvan et kellelegi ei tule üllatusena, et me peaks proovima asju teha võimalikult hästi ning olema ausad üksteisega. Mis puutub aususesse, siis moraalse relativismi seisukoha võttes võime me leida olukordi kus valetamine ning võivad olla paremad kui ausus. Patt oleks mitte mainida nende seisukohti privaatsuse ja turvalisuse kohta, kus nad kirjutavad ette, et IT professionaal peaks koguma vaid kriitiliselt vajalike andmeid ning kasutama neid täpselt nii kuidas nad oma kliendile on lubanud neid kasutada, kindlasti mitte rohkemaks. Privaatsuse säilitamisest on ka hea näide tuua aastast 2016, kus FBI palus massimõrvari leidmiseks Apple’l luua versiooni iOS’ist, mis võimaldaks võimudel p
Post a Comment
Read more

Mida identiteedivargusega peale hakata?

Identiteedivargus ning läbi selle inimeste petmine on üks vanemaid trikke mida kurjategijad kasutavad. Üks varasemaid juhtumeid ulatub 16. Sajandisse, kus Portugali kuningas Sebastian jäi Marokos toimunud lahingus kadunuks. Paljud Portugali kodanikud ei uskunud aga ei tahtnud uskunud, et ta on lahingus hukkunud. Kavalad petised kasutasid seda teadmist ära ning otsustasid ise kuningaks hakata. Muidugi võime me süüdistada siinkohal informatsiooni aeglast liikumist või selliste pettuste haruldust, kuid isegi praegu, 21. Sajandil, ligi 500 aastat peale seda sündmust langevad inimesed ikka igapäevaselt selliste pettuste ohvriks. Australia pettuste statistika väitel on identiteedi vargusega seotud pettused kolmandal kohal millega on petetud ligi 20 000 inimest. Esimeselt kohalt võib leida õngitsemise mille lõksu on langenud ligi 40 000 inimest. Kõige rohkem langevad pettuste ohvriks inimesed oma kolmekümnendates. Seda ilmselt sellepärast, et noorematelt inimestelt pole just palju varastada n
Post a Comment
Read more

Teistmoodi IT

See nädal viis mind hoopis teise maailma IT’s, maailma mis ei saa piisavalt päevavalgust minu arvates. Selleks on IT lahendused puuetega inimestele. Ma olen suhteliselt priviligeeritud, sest kõik mu käed ja jalad on korras ning ka muud meeled on täie tervise juures ning see, kuid ka peavoolu tehnoloogiate igapäevane kajastamine, on ka põhjuseks miks ma pole eales erinevatest lahendustest kuulnudki, mis on just sellele sihtrühmale mõeldud. Otsides lahendust millest ma soovin pikemalt kirjutada nägin ma palju loomingulisi vidinaid ning intrigeerivat tarkvara, mis tõsiselt üllatasid mind. Nendest valisin ma välja, aga rakenduse nimega Sesame või Open Sesame, mis laseb kasutada nutitelefoni kõiki võimalusi (Helistamine, sõnumite saatmine, mängimine jms.) liigutades oma pead. See muudab telefoni kasutamise võimalikuks inimestele, kellele see tavatingimustes võimalik poleks. Kõlab ju väga hästi, tekib kohe küsimus, et palju selline rakendus maksta võiks? Neil on tellimuspõhine mudel, kus sa
Post a Comment
Read more

Head ja halvad veebiteenused

Täna saan ma teha midagi, mis on igale Eestlasele südamelähedane, viriseda, mitte millegi muu üle kui UX disaini üle. Pean aus olema, alguses ei tulnudki mulle ühtegi eriti vastiku ülesehitusega lehte meelde. Natukene aega mõelnud tuli mulle meelde esimene kord millal ma Amazoni prime videot üritasin kasutada. See süsteem on täielik rongi avarii. Kui ma nende video teenusele kliendiks üritasin hakata, siis visati mulle venekeelne ekraan ette kus ma pidin oma andmed sisestama, mis on veider. Ma saan aru, et neil pole Eestikeelset tõlget oma lehtedele ning Venemaa on ilmselt lähim riik mille tõlge neil eksisteerib, kuid selle asemel võiks ju visata Ingliskeelse lehe ette. See aga pole veel kõik, kui sa oled oma sarjad ära vaadanud ja otsustad, et tahad oma igakuise makse lõpetada, siis selle nupu leidmine on võimatu, muidugi ka seda võib nimetada ärimudeliks. Ma mäletan kuidas ma otsisin seda ligi pool tundi kuni ma lõpuks alla andsin ja Google juhendi järgi selle üles otsisin, aga võibo
Post a Comment
Read more

"Tweetbook" ning selle arendus- ja ärimudel

Selles postituses ehitan ma originaalse sotsiaalvõrgustiku nimega “Tweetbook”, mitte küll reaalselt, aga mõttes, selgitades lahti mis asi on Kanban mudel. Kui meie rakendus on valmis, siis annan kiire ülevaate ka kasutatavast ärimudelist. Kanban on üks agiilse arendusmetoodika alamliike mille eeliseks on tema madal keerukus ning kõrge visuaalsus. Kanbani juures koostatakse üks suur tahvel mis koosneb kategooriatest ning nende alla minevatest lihtsamatest ülesannetest. Oletame et tahame luua uut sotsiaalvõrgustikku nimega “Tweetbook”.  Kuna sellise rakenduse olemust  saab lihtsamateks tükkideks lõigata (login ekraan, landing page, profiil jms), siis on mõtekas ka seda teha ning need omakorda liigitada  kategooriatesse “Alustamata”, “Alustatud” ja “Tehtud” olenevalt nende seisust. Selline viis annab hea ülevaate kui kaugel ollakse projektiga ning mis vajab veel tegemist. Kui võtta arvesse et “Tweetbooki“ meeskond on kaheliikmeline, siis pole meil ka projektijuhti, mis pole Kanbani puhul
Post a Comment
Read more

Häkker või Kräkker?

See nädal sai läbi loetud “Hacker HOWTO” ning nüüd oleks asjalik oma mõtteid jagada sellel teemal. Esiteks tahaks mainida, et kui selle dokumendi eesmärk on inimesi meelitada häkkeri kultuuri, siis see põrub veidi. Terve see dokument jättis mulje nagu see oleks kirjutatud autoriteedi positsioonist, vaadates ülevalt alla lugeja peale mis üldiselt ei ole hea mõtteviisi propageerimise meetod. Võibolla sain ma kirjutajast valesti aru, mis ongi üks teksti miinustest, ilmselt on kõigil olnud hetki, kus kirjutad sõbrale midagi naljaga pooleks ja ta ei saa sellest aru. Üks asi mis koheselt silma jäi ning mulle väga meeldis oli häkkeri eristamine kräkkerist ehk inimesest kes muugib lahti kontosid ja tegeleb kriminaalsete tegevustega. Siinkohal tekib aga küsimus, et kuidas peaks nimetama  “White hat-”, “Grey hat-” ja “Black hat-” häkkereid või isegi pentestereid siis? Kas ka nemad on kräkkerid? Tekstis toodi välja, et kräkkeri ja häkkeri vahe on see, et   “häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuva
Post a Comment
Read more

Mark Zuckerberg ja Sundar Pichai juhtidena

Mark Zuckerberg (Facebook) Esimene juht kellest soovin rääkida on Mark Zuckerberg, kes on vaieldamatult 21. Sajandi ühe suurima eduloo peategelaseks. Selle asemel et sõita kalli autoga või riietada ennast kallite ülikondadega on ta hoopis loonud parima keskkonna oma töötajatele, kus nad saaksid töötada projektide kallal, mis neile meeldivad. Sellenädalasest wiki artiklist tõmbaksin paralleelid arengumootoriga just selle põhjusega. Traditsiooniliselt ei luba ülemused sul nii öelda “teha mida sa tahad”, vaid sulle on määratud kindel ülesanne. Tema, aga usub, et kui inimesel lasta valida mis projekti kallal ta tahab tööd teha, siis ta õpib ka vajalikud oskused selle jaoks ära. Lisaks sellele on ta ka mentori rollis. Facebook on tuntud oma lameda organisatsioonimudeli poolest, kus juht ei eralda ennast oma alluvatest, vaid suhtleb nendega pidevalt, töötab nende keskel ja innustab neid võtma riske. Siit tuleneb ka mentori paralleel, ta käib ringi ja inspireerib oma töötajaid ning annab neil
Post a Comment
Read more