Mida identiteedivargusega peale hakata?

Identiteedivargus ning läbi selle inimeste petmine on üks vanemaid trikke mida kurjategijad kasutavad. Üks varasemaid juhtumeid ulatub 16. Sajandisse, kus Portugali kuningas Sebastian jäi Marokos toimunud lahingus kadunuks. Paljud Portugali kodanikud ei uskunud aga ei tahtnud uskunud, et ta on lahingus hukkunud. Kavalad petised kasutasid seda teadmist ära ning otsustasid ise kuningaks hakata. Muidugi võime me süüdistada siinkohal informatsiooni aeglast liikumist või selliste pettuste haruldust, kuid isegi praegu, 21. Sajandil, ligi 500 aastat peale seda sündmust langevad inimesed ikka igapäevaselt selliste pettuste ohvriks.


Australia pettuste statistika väitel on identiteedi vargusega seotud pettused kolmandal kohal millega on petetud ligi 20 000 inimest. Esimeselt kohalt võib leida õngitsemise mille lõksu on langenud ligi 40 000 inimest. Kõige rohkem langevad pettuste ohvriks inimesed oma kolmekümnendates. Seda ilmselt sellepärast, et noorematelt inimestelt pole just palju varastada ning nad on ka internetiga üles kasvanud ning pensionäride interneti kasutusoskus on piiratud ning nad on harjunud asju paberil tegema.


Olles teadlikud kes on kõige suuremad ohvrid, saab mõelda kuidas meie sihtrühma kaitsta ning teavitada erinevatest pettustest. Muidugi oleks lihtne öelda, et inimesi tuleks koolitada selles valdkonnas, kuid teades, et meie põhilised ohvrid on 30 aastased, siis peame arvesse võtma, et neil on ilmselt suhteliselt raske aega leida selliste koolituste jaoks. Muidugi võiks teha sotsiaalreklaami näiteks Twitteris või Facebookis. Isiklikult pakuksin ma välja idee saata inimestele tüüpilisi õngitsemiskirju e-posti ning kui nad kirjas olevat linki vajutavad, siis viib see nad lehele kus on õpetused kuidas mitte selliste pettuste ohvriks sattuda.


Kui rääkida tehnoloogiast, siis pole ma päris kindel kas meil oleks isegi võimalik võtta kasutusele mingi lahendus millega petiseid peatada, eriti õngitsemist. Võibolla oleks võimalik ehitada süsteem, kus sa laed arvutisse alla rakenduse mis annab sulle teate kui su IP’lt näiteks panga või näiteks PayPal’i lehte külastad. Idee selletaga oleks, et sul pole võimalik langeda võltsitud lehtede ohvriks. Siin tekib aga probleem, et mis siis teha kui sa kasutad sülearvutit ning liigud pidevalt ringi. Lisaks sellele on tänapäeva standardiks dünaamiline IP mis vahetub iga kahe nädala tagant. Nutitelefonidel aitab võltsitud lehtede vastu muidugi see, et igal finantsteenusel on oma rakendus, niiet see ei tohiks olla eriti suur ohuvektor.


Muidugi võib seda teemat arutada lõpmatuseni, implementeerida selle tulemusena saadud muudatused ning paari nädala pärast oleks võimalik jälle mõelda mis peale hakata, sest eelnevalt hea ideena tundunud lahendus on lahti muugitud. Andmeturve valdkond kohta võib öelda inglise keeles “A gift that keeps on giving”


Allikad:

https://www.scamwatch.gov.au/scam-statistics

https://bebusinessed.com/history/history-of-identity-theft-protection/

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copyleft, meie igapäevane sõber

Copyleft on termin mida iseloomustab vabadus. Alternatiivselt copyrightile on copyleft litsentsid paindlikumad ning lubavad tarkvara koodi lugemist ning modifitseerimist. Hea näide copyleftist on Linux. Laadides alla näiteks Ubuntu on sul vabadus seda muuta ning ümber ehitada vastavalt oma soovile ja vajadustele, luues hoopis uue versiooni. Midagi väga huvitavat Copyleft litenside juures on nende edasi kandumine. Näiteks on GPL litsentsi juures välja kirjutatud, GPL litsentsi kasutav tarkvara, mida modifitseeritakse ja jagatakse peab ka kasutama GPL litsentsi. Sellist litsenseerimist nimetatakse ka tugevaks Copyleftiks. Paljud kõigile tuntud programmid ka kasutavad just GPL litsentsi: Notepad++, AdBlock Plus ja WordPress on nii mõnelgi igapäevases kasutuses.  On ka olemas nõrk Copyleft, mille juures ei pruugi originaal litsents üle kanduda. See pigem sõltub sellest mis osa Copyleftitud tööst on kasutatud. GNU kelle litsentsid jäävad pigem tugevasse kategooriasse on ka teinud n.ö nõrga
Read more

NOPPEID IT AJALOOST

Sõda kui teaduse sõber Esimese postitusena otsustasin ma kirjutada natukene teise maailmasõja kõige tähtsamast arvutiteaduse arengust.  Võib öelda, sõda on kõige parem motivaator innovatsiooniks ning sõjaolukord on üks aeg millal riiki tõeliselt huvitavad teaduslikud saavutused, sest ometigi üks suur saavutus teaduses võib muuta terve sõja käiku. Need saavutused kanduvad leiavad tihti oma tee ka inimeste argipäeva. Esimene maailmasõda tõi meile sellised innovatiivsed lahendused nagu käekellad, tõmmatavad lukud või isegi suveaeg. Kahjuks,  siin kontekstis aga õnneks, ei olnud esimene maailma sõda ainus suur tapatalgu millepärast riigi ja teadlaste huvid kattusid.  Aastad möödusid ning jõudis kätte oluline hetk meie ajaloost nii poliitilistele ideoloogiatele, kui ka arvutitele. Just teises maailmasõjas edu saavuatmiseks ehitati esimene digitaalne arvuti, mis valmis 1945. aastaks. Selle nimeks sai ENIAC ehk    “Electronic Numerical Integrator and Computer” oli USA sõjaväe projekt  mille e
Read more

Mark Zuckerberg ja Sundar Pichai juhtidena

Mark Zuckerberg (Facebook) Esimene juht kellest soovin rääkida on Mark Zuckerberg, kes on vaieldamatult 21. Sajandi ühe suurima eduloo peategelaseks. Selle asemel et sõita kalli autoga või riietada ennast kallite ülikondadega on ta hoopis loonud parima keskkonna oma töötajatele, kus nad saaksid töötada projektide kallal, mis neile meeldivad. Sellenädalasest wiki artiklist tõmbaksin paralleelid arengumootoriga just selle põhjusega. Traditsiooniliselt ei luba ülemused sul nii öelda “teha mida sa tahad”, vaid sulle on määratud kindel ülesanne. Tema, aga usub, et kui inimesel lasta valida mis projekti kallal ta tahab tööd teha, siis ta õpib ka vajalikud oskused selle jaoks ära. Lisaks sellele on ta ka mentori rollis. Facebook on tuntud oma lameda organisatsioonimudeli poolest, kus juht ei eralda ennast oma alluvatest, vaid suhtleb nendega pidevalt, töötab nende keskel ja innustab neid võtma riske. Siit tuleneb ka mentori paralleel, ta käib ringi ja inspireerib oma töötajaid ning annab neil
Read more