print("Hello Blog")

Olles uurinud erinevate IT ettevõtete karjääri ja tööpakkumiste lehti olen jõudnud järeldusele, et tänapäeva IT proff peaks olema hea suhtleja, pea kõik tipp ettevõtted (Nortal, Bolt, Helmes jt) eeldavad, et sa oled valmis meeskonnana töötama. See ei tähenda, et sa sõltud oma meeskonnast, Helmesi lehel on välja toodud, et nende töötaja peab olema ka iseseisev ehk suutma ka meeskonnaliikmete abita hakkama saada.  Eneseareng on ka tähtis osa mis on eelduseks sellistes kohtades töötamiseks, tänapäeva IT professionaal peaks olema valmis alati midagi uut õppima. Kui sa soovid olla oma ala tipptegija siis “That's how dad did it, that's how America does it now.”  mentaliteet ei kõlba kuhugile, IT sfäär uueneb meeletu kiirusega ning ajaga tuleb kaasas käia. Muidugi tuleb kasuks ka võõrkeelte oskus. Tänapäeval ei pruugi sa töötada tervenisti Eesti keelt kõneleva seltskonnaga, vaid pigem kompotis, kus on ka teistest rahvustest inimesi, kellega on mõistlikum inglise keeles rääkida. Mis pu

Copyleft on termin mida iseloomustab vabadus. Alternatiivselt copyrightile on copyleft litsentsid paindlikumad ning lubavad tarkvara koodi lugemist ning modifitseerimist. Hea näide copyleftist on Linux. Laadides alla näiteks Ubuntu on sul vabadus seda muuta ning ümber ehitada vastavalt oma soovile ja vajadustele, luues hoopis uue versiooni. Midagi väga huvitavat Copyleft litenside juures on nende edasi kandumine. Näiteks on GPL litsentsi juures välja kirjutatud, GPL litsentsi kasutav tarkvara, mida modifitseeritakse ja jagatakse peab ka kasutama GPL litsentsi. Sellist litsenseerimist nimetatakse ka tugevaks Copyleftiks. Paljud kõigile tuntud programmid ka kasutavad just GPL litsentsi: Notepad++, AdBlock Plus ja WordPress on nii mõnelgi igapäevases kasutuses.  On ka olemas nõrk Copyleft, mille juures ei pruugi originaal litsents üle kanduda. See pigem sõltub sellest mis osa Copyleftitud tööst on kasutatud. GNU kelle litsentsid jäävad pigem tugevasse kategooriasse on ka teinud n.ö nõrga

Teine peatükk “The case for copyright reform”ist oli huvitav lugemine ning tekitas paar endapoolset mõtet mille nüüd põgusalt siin edasi annan. Muidugi pole mul tausta õigusteaduses ning lähenen teemale talupoja mõistusega, kuid loodetavasti teeb see mu postituse vähe huvitavamaks. Enamus ettepanekutega olen ma täiesti nõus. Muidugi peab viitama originaali autorile kui sa kavatsed seda kasutada, kas oma videos või muusikas vms ning copyright’i kestvuse ajad on meeletult pikad.  Samplimiste osas ei näe ma hetkel probleeme, sest see on tänapäeva muusikatööstuses suhtelisest tavaline, teiste lugudest laenamine lisab vürtsi ning võib isegi väiksemaid artiste kaardile tuua. See probleem esines küll paar aastat tagasi YouTube’s kus inimesed kes kasutasid lõike filmidest, muusikast või teiste kasutajate videotest said ebaõiglaseid hoitausi copyright ’i reeglite rikkumise eest. Tänaseks on see probleem, aga suuresti kadunud. DRM’i puhu toovad nad välja, et see takistab sageli inimesi kasutamas

Üks minu aegade lemmikuid arvutimänge on CS:GO,  mis ilmselt ei vaja pikka tutvustust. Üks CS:GO plusse, kuid samas ka miinuseid on selle mängijad, kes võtavad seda väga tõsiselt ning üritavad anda endast parimat, et saavutada võit vastasmeeskonna üle.   Kahjuks toob aga võistuslik keskkond inimestest välja nende kõige halvema poole ning ka siin kehtib sama reegel. Meeskonnaliikmete vahelised sõimusõjad on kerged tekkima, kui punktiseis soodustab vastaste võitu. Loogika selle taga on, et kui oma kedagi piisavalt sõimata, siis hakkab ta paremini mängima, mida muidugi ei juhtu. Noob’ iks nimetamine on selles olukorras ilmselt kõige leebem kohtlemine, mille ohvriks võib langeda ning sõimajate korralekutsumine võib lõppeda sellega et hoopis sinust saab uus sihtmärk.  Muidugi saab sellist olukorda ära hoida kasutades sisseehitatud blokeerimis funktsiooni, mis vaigistab vihased kaasmängijad, kes kiitlevad kuidas nad su vanemate ja vanavanematega on mõeldamatuid asju ööpimeduses teinud. Kahju

See nädal lugesin ma läbi Pekka Himaneni 2004. Aasta raporti Soome parlamendile, kus ta kirjeldab globaalseid infoühiskonna väljakutseid. Ta kirjutas selle neljas peatükis, kus ta süvenes igasse teemasse, jagades oma visiooni kuidas antud olukorraga tegeleda. Nendeks teemadeks oli loomemajandus, heaoluühiskond, inimareng ning rahvusvaheline kultuur. Selles postituses jätan ma heaoluühiskonna tagaplaanile. Kirjutist lugedes jäi kohati mulje, et see oli kirjutatud 16 aasta asemel hoopis paar aastat tagasi. Iga teemapunkti juures suutsin ma tõmmata paralleele Eestiga või IT-sektoriga üldisemalt ning ühiskondlike sõnumitega mida me kõik oleme kuulnud. Näiteks tõi ta välja majandusele pühendatud peatükis kuidas riigi maksusüsteem peaks toetama ettevõtlust ning loovust. See peab eriti paika Eestis, mida kiidetakse progressiivse maksusüsteemi kui ka e-residentsuse pärast. Need mõlemad soodustavad startup ettevõtlust mille poolest me ka kogu maailmas tuntud oleme.  Majanduse all keskendus ta v