Interneti ajaloost...



TCP/IP:

TCP/IP ehk Transmission Control Protocol ja Internet Protocol on ühed maailma vanimad interneti alustalasid mis on veel kasutusel tänapäeval. Selle 1983. aastal loodud interneti protokolli ülesanne on ühendada meie seadmed internetiga. Kuigi need kaks on erinevad tehnoloogiad räägitakse neist tavaliselt paarina, sest nad töötavad käsikäes. TCP/IP töötab kihiti, kus igal kihil on oma eesmärk. Esimene kiht on aplikatsioon, kus veebirakendus saadab informatsiooni järgmisele kihile, milleks on transpordikiht (TCP). Näiteks, kui sa  soovid mu blogi avada: kirjutad sisse URL’i ja vajutad enterit siis alustab su brauser koheselt suhtlust transpordikihiga läbi port 80’ne, sest tegemist on HTTP lehega. Peale seda lõikab TCP info väikesteks tükkideks ning annab selle edasi kolmandale kihile, IP’le mille ülesanne on toimetada selle blogi sisu sinu ekraanile. Kui midagi viltu ei lähe, siis peaksid sa sekundi pärast minu postitusi nägema. Muidugi on see skeem tugevalt lihtsustatud, kui soovid sügavamat arusaama saada TCP/IP protokollist siis soovitan iseseisvalt uurida.



IRC

80’ndate lõpus sai ka alguse üks esimestest sõnumi keskkondadest mida võib pidada MSN’i või Discordi eelkäijaks, selleks oli IRC ehk Internet Relay Chat. Esimene selline loodi 1988 aasta suvel Soomes Oulu ülikoolis. IRC võimaldas kasutajatel läbi serveri teistega sõnumeid saata. Esimene suurem sellistest oli A-Net mis sisaldas avaliku serverit millega võis ükskõik kes liituda. Märkimisväärne on ka see, et IRC’d kasutati augustiputši ja lahesõja ajal olukorrast teatamiseks ning side pidamiseks. Tänapäevaks on aga IRC valdavalt väljasurnud, kus selle kasutust ja servereid võib, aga veel leida on süvaveeb.



Allikad:


https://www.youtube.com/watch?v=PpsEaqJV_A0


https://searchnetworking.techtarget.com/definition/TCP-IP


https://daniel.haxx.se/irchistory.html


https://history-computer.com/Internet/Conquering/IRC.html

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copyleft, meie igapäevane sõber

Copyleft on termin mida iseloomustab vabadus. Alternatiivselt copyrightile on copyleft litsentsid paindlikumad ning lubavad tarkvara koodi lugemist ning modifitseerimist. Hea näide copyleftist on Linux. Laadides alla näiteks Ubuntu on sul vabadus seda muuta ning ümber ehitada vastavalt oma soovile ja vajadustele, luues hoopis uue versiooni. Midagi väga huvitavat Copyleft litenside juures on nende edasi kandumine. Näiteks on GPL litsentsi juures välja kirjutatud, GPL litsentsi kasutav tarkvara, mida modifitseeritakse ja jagatakse peab ka kasutama GPL litsentsi. Sellist litsenseerimist nimetatakse ka tugevaks Copyleftiks. Paljud kõigile tuntud programmid ka kasutavad just GPL litsentsi: Notepad++, AdBlock Plus ja WordPress on nii mõnelgi igapäevases kasutuses.  On ka olemas nõrk Copyleft, mille juures ei pruugi originaal litsents üle kanduda. See pigem sõltub sellest mis osa Copyleftitud tööst on kasutatud. GNU kelle litsentsid jäävad pigem tugevasse kategooriasse on ka teinud n.ö nõrga
Read more

NOPPEID IT AJALOOST

Sõda kui teaduse sõber Esimese postitusena otsustasin ma kirjutada natukene teise maailmasõja kõige tähtsamast arvutiteaduse arengust.  Võib öelda, sõda on kõige parem motivaator innovatsiooniks ning sõjaolukord on üks aeg millal riiki tõeliselt huvitavad teaduslikud saavutused, sest ometigi üks suur saavutus teaduses võib muuta terve sõja käiku. Need saavutused kanduvad leiavad tihti oma tee ka inimeste argipäeva. Esimene maailmasõda tõi meile sellised innovatiivsed lahendused nagu käekellad, tõmmatavad lukud või isegi suveaeg. Kahjuks,  siin kontekstis aga õnneks, ei olnud esimene maailma sõda ainus suur tapatalgu millepärast riigi ja teadlaste huvid kattusid.  Aastad möödusid ning jõudis kätte oluline hetk meie ajaloost nii poliitilistele ideoloogiatele, kui ka arvutitele. Just teises maailmasõjas edu saavuatmiseks ehitati esimene digitaalne arvuti, mis valmis 1945. aastaks. Selle nimeks sai ENIAC ehk    “Electronic Numerical Integrator and Computer” oli USA sõjaväe projekt  mille e
Read more

Mark Zuckerberg ja Sundar Pichai juhtidena

Mark Zuckerberg (Facebook) Esimene juht kellest soovin rääkida on Mark Zuckerberg, kes on vaieldamatult 21. Sajandi ühe suurima eduloo peategelaseks. Selle asemel et sõita kalli autoga või riietada ennast kallite ülikondadega on ta hoopis loonud parima keskkonna oma töötajatele, kus nad saaksid töötada projektide kallal, mis neile meeldivad. Sellenädalasest wiki artiklist tõmbaksin paralleelid arengumootoriga just selle põhjusega. Traditsiooniliselt ei luba ülemused sul nii öelda “teha mida sa tahad”, vaid sulle on määratud kindel ülesanne. Tema, aga usub, et kui inimesel lasta valida mis projekti kallal ta tahab tööd teha, siis ta õpib ka vajalikud oskused selle jaoks ära. Lisaks sellele on ta ka mentori rollis. Facebook on tuntud oma lameda organisatsioonimudeli poolest, kus juht ei eralda ennast oma alluvatest, vaid suhtleb nendega pidevalt, töötab nende keskel ja innustab neid võtma riske. Siit tuleneb ka mentori paralleel, ta käib ringi ja inspireerib oma töötajaid ning annab neil
Read more