Väike läbikukkumine start-up'ile, suur õppetund tervele sektorile

 

Maailm oleks imeline, kui kõik millega me alustame saavutaks hiiglasliku edu. Kahjuks, aga nagu me kõik teame, ei ole see võimalik ning sageli tuleb leppida keskpärasusega või isegi läbikukkumisega...
Siin on paar sellist lugu:


Napster


Napster oli üks esimesi P2P failijagamis teenusid, asutatud 1999 mille eesmärgiks oli muuta muusika jagamine ning allalaadimine lihtsamaks. Mis tegi Napsteri eriliseks oli tema kasutajasõbralik GUI mis lubas ka suhteliselt IT-võõral inimeselt faile alla laadida. Probleem seisnes selles, et teatavasti on selline muusika jagamine aga illegaalne ning kuulsad artistid nagu Metallica, Madonna ning Dr. Dre kaebasid Napsteri kohtusse. Nii lõppeski 2001. aastal Napsteri teekond. 


WeWork


WeWork oli startup mis tahtis aidata väikestel ettevõtetel rentida kontoripindu, võti oli selles, et sa jagad oma kontoriruume ka teiste väikeettevõtetega. Nende lugu on tihedalt seotud ahnusega, mis kulmineerus kui nad proovisid börsile minna. SoftBank väitis, et selle ettevõtte väärtus oli 50 miljardit dollarit. Muidugi oli see nende huvides, olles ise investeerinud sellesse ettevõttesse peaaegu 11 miljardit. Teades, mis WeWork’i tegelik väärtus oli, otsustas, asutaja ning tegevjuht Adam Neumann ,oma osa SoftBank’ile maha müüa ja selle ettevõttega hüvasti jätta. Eksperdid spekuleerivad, et kui SoftBank poleks ettevõtte hinda nii kõrgeks ajanud ja andnud sellele konservatiivse 16 miljardilise väärtuse oleks sellest ettevõttest asja saanud.


Juicero


Juicero oli startup mida reklaamiti kui tuleviku mahlapressi. Idee oli hea, luua mahlapress mis pressib sulle värsket mahla jätmata maha suurt kogust jäätmeid mida peaks pärast koristama. Juicero oli välimuselt kena ning kasutas kartongist pakendeid värskendavate jookide pressimiseks. Paberil tundus see nagu geniaalne idee ning nad suutsid koguda 120 miljonit dollarit investoritelt. Doug Evans, kes võrdles ennast Steve Jobsiga, sai aga ebameeldiva üllatuse osaliseks kui internetti hakkasid ilmuma artiklid ja videod sellest kuidas inimesed käsitsi mahlapakke tühjaks pressisid, näidates kui ebavajalik 400 dollarine Juicero mahlapress on. 



Allikad:

https://www.cnbc.com/2019/10/22/wework-47-billion-valuation-softbank-fiction.html#:~:text=WeWork's%20%2447%20billion%20valuation%20was%20always%20a%20fiction%20created%20by%20SoftBank,-Published%20Tue%2C%20Oct

https://www.theguardian.com/technology/2017/sep/01/juicero-silicon-valley-shutting-down

https://www.theguardian.com/business/2019/dec/20/why-wework-went-wrong

https://www.theguardian.com/music/2013/feb/24/napster-music-free-file-sharing

https://www.theguardian.com/music/2019/may/31/napster-twenty-years-music-revolution

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copyleft, meie igapäevane sõber

Copyleft on termin mida iseloomustab vabadus. Alternatiivselt copyrightile on copyleft litsentsid paindlikumad ning lubavad tarkvara koodi lugemist ning modifitseerimist. Hea näide copyleftist on Linux. Laadides alla näiteks Ubuntu on sul vabadus seda muuta ning ümber ehitada vastavalt oma soovile ja vajadustele, luues hoopis uue versiooni. Midagi väga huvitavat Copyleft litenside juures on nende edasi kandumine. Näiteks on GPL litsentsi juures välja kirjutatud, GPL litsentsi kasutav tarkvara, mida modifitseeritakse ja jagatakse peab ka kasutama GPL litsentsi. Sellist litsenseerimist nimetatakse ka tugevaks Copyleftiks. Paljud kõigile tuntud programmid ka kasutavad just GPL litsentsi: Notepad++, AdBlock Plus ja WordPress on nii mõnelgi igapäevases kasutuses.  On ka olemas nõrk Copyleft, mille juures ei pruugi originaal litsents üle kanduda. See pigem sõltub sellest mis osa Copyleftitud tööst on kasutatud. GNU kelle litsentsid jäävad pigem tugevasse kategooriasse on ka teinud n.ö nõrga
Read more

NOPPEID IT AJALOOST

Sõda kui teaduse sõber Esimese postitusena otsustasin ma kirjutada natukene teise maailmasõja kõige tähtsamast arvutiteaduse arengust.  Võib öelda, sõda on kõige parem motivaator innovatsiooniks ning sõjaolukord on üks aeg millal riiki tõeliselt huvitavad teaduslikud saavutused, sest ometigi üks suur saavutus teaduses võib muuta terve sõja käiku. Need saavutused kanduvad leiavad tihti oma tee ka inimeste argipäeva. Esimene maailmasõda tõi meile sellised innovatiivsed lahendused nagu käekellad, tõmmatavad lukud või isegi suveaeg. Kahjuks,  siin kontekstis aga õnneks, ei olnud esimene maailma sõda ainus suur tapatalgu millepärast riigi ja teadlaste huvid kattusid.  Aastad möödusid ning jõudis kätte oluline hetk meie ajaloost nii poliitilistele ideoloogiatele, kui ka arvutitele. Just teises maailmasõjas edu saavuatmiseks ehitati esimene digitaalne arvuti, mis valmis 1945. aastaks. Selle nimeks sai ENIAC ehk    “Electronic Numerical Integrator and Computer” oli USA sõjaväe projekt  mille e
Read more

Mark Zuckerberg ja Sundar Pichai juhtidena

Mark Zuckerberg (Facebook) Esimene juht kellest soovin rääkida on Mark Zuckerberg, kes on vaieldamatult 21. Sajandi ühe suurima eduloo peategelaseks. Selle asemel et sõita kalli autoga või riietada ennast kallite ülikondadega on ta hoopis loonud parima keskkonna oma töötajatele, kus nad saaksid töötada projektide kallal, mis neile meeldivad. Sellenädalasest wiki artiklist tõmbaksin paralleelid arengumootoriga just selle põhjusega. Traditsiooniliselt ei luba ülemused sul nii öelda “teha mida sa tahad”, vaid sulle on määratud kindel ülesanne. Tema, aga usub, et kui inimesel lasta valida mis projekti kallal ta tahab tööd teha, siis ta õpib ka vajalikud oskused selle jaoks ära. Lisaks sellele on ta ka mentori rollis. Facebook on tuntud oma lameda organisatsioonimudeli poolest, kus juht ei eralda ennast oma alluvatest, vaid suhtleb nendega pidevalt, töötab nende keskel ja innustab neid võtma riske. Siit tuleneb ka mentori paralleel, ta käib ringi ja inspireerib oma töötajaid ning annab neil
Read more