Prohvet Pekka ehk 2020 aasta infoühikonnast aastal 2004

See nädal lugesin ma läbi Pekka Himaneni 2004. Aasta raporti Soome parlamendile, kus ta kirjeldab globaalseid infoühiskonna väljakutseid. Ta kirjutas selle neljas peatükis, kus ta süvenes igasse teemasse, jagades oma visiooni kuidas antud olukorraga tegeleda. Nendeks teemadeks oli loomemajandus, heaoluühiskond, inimareng ning rahvusvaheline kultuur. Selles postituses jätan ma heaoluühiskonna tagaplaanile.

Kirjutist lugedes jäi kohati mulje, et see oli kirjutatud 16 aasta asemel hoopis paar aastat tagasi. Iga teemapunkti juures suutsin ma tõmmata paralleele Eestiga või IT-sektoriga üldisemalt ning ühiskondlike sõnumitega mida me kõik oleme kuulnud. Näiteks tõi ta välja majandusele pühendatud peatükis kuidas riigi maksusüsteem peaks toetama ettevõtlust ning loovust. See peab eriti paika Eestis, mida kiidetakse progressiivse maksusüsteemi kui ka e-residentsuse pärast. Need mõlemad soodustavad startup ettevõtlust mille poolest me ka kogu maailmas tuntud oleme. 

Majanduse all keskendus ta väga palju ka sellele kuidas ettevõtted peaksid käituma ning milline peaks üks töökeskkond välja nägema. Ta kirjeldas kuidas kontor peaks soodustama loomingulist mõtlemist ning olema inimsõbralik. Vaadates millised on tänapäeva kontorid, nii suurfirmade nagu Google või Facebook’i kui ka kodumaiste Nortali või Pipedrive’i, siis on näha, et need on tehtud võimalikult värviliseks ja inimsõbralikuks. Tööst on saamas osa ajaviitest mitte tegevus mida teed läbi pisarate ja kirud koju minnes, mida Himanen ka propageeris.

Inimarengu peatükis lahkas ta suures osas probleemi, kus inimesed peavad töötama pikki päevi, mis jätab neile vähem aega oma perega veetmiseks ning tulemuseks on perede lagunemine, kui ka erinevad vaimsed probleemid. Tundub et tänapäevaks on vaimsed probleemid ikka probleemiks, kuid suures osas kaotanud oma tabu staatuse. Töönädalad on ka samasugused nagu nad olid 16 aastat tagasi, kui mitte pikemad. Arenenud tehnoloogilised võimalused võimaldavad töötada tõhusamalt ka kodus, mis tõttu on tööpäevad sageli läinud isegi pikemaks, seda eriti koroona kriisi ajal.

Üks päevakajalisem probleem, on meie vananev rahvastik, mille lahenduseks tõi ta välja immigratsiooni seaduste leevendamise, et välistööjõu sissetoomine oleks lihtsam. Muidugi vaadates hetkeolukorda on sellega seotud kaks probleemi: Ideoloogiline ja pandeemiline. Ilmselgelt pole eriti mõistlik tuua sisse tööjõudu kui me pole 100% kindlad, et nendega ei tule kaasa kurja koroonaviirust. Jättes selle faktori aga kõrvale, siis jääme me ikka populistliku valitsusega kelle peamine eesmärk on oma radikaalset valijaskonda rahuldada isegi kui me jääme selle tõttu ilma suurtest majanusliest kui ka innovaatilistest võimalustest. Ignoreerides Eesti poliitmaastiku, siis tundub, et ka teised riigid kogu maailmas liiguva kohati konservatiivsema migratsioonipoliitika poole.

Nagu näha, siis Himaneni tulevikuvisioon peab paika aastal 2020 ehk 16 aastat peale selle kirjutamist, mis on kohati hämmastav. See tekitab soovi otsida sarnaseid dokumente mis on kirjutatud viimase paari aasta jooksul, need läbi lugeda ning jälgida kas ka need peavad vett näiteks 20 aasta pärast.

Paar allikat:

https://web.archive.org/web/20170221105053/https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf

https://www.washingtonpost.com/business/2020/08/04/remote-work-longer-days/

https://medium.com/@IvoGrlica/is-estonia-a-startup-haven-b9b1a22aaa63