print("Hello Blog")

Otsustasin vaatluse alla võtta ACM’i (Association of Computer Machinery) loodud eetikakoodeksi, mille eesmärk on luua ettekujutus milline üks IT professionaal peaks olema. Enamus sellest koosneb küll punktidest, mis on kõigile enesestmõistetav ning ei kehti vaid IT’s ning nendest pole vast mõtet rääkida. Ma arvan et kellelegi ei tule üllatusena, et me peaks proovima asju teha võimalikult hästi ning olema ausad üksteisega. Mis puutub aususesse, siis moraalse relativismi seisukoha võttes võime me leida olukordi kus valetamine ning võivad olla paremad kui ausus. Patt oleks mitte mainida nende seisukohti privaatsuse ja turvalisuse kohta, kus nad kirjutavad ette, et IT professionaal peaks koguma vaid kriitiliselt vajalike andmeid ning kasutama neid täpselt nii kuidas nad oma kliendile on lubanud neid kasutada, kindlasti mitte rohkemaks. Privaatsuse säilitamisest on ka hea näide tuua aastast 2016, kus FBI palus massimõrvari leidmiseks Apple’l luua versiooni iOS’ist, mis võimaldaks võimudel p...

Identiteedivargus ning läbi selle inimeste petmine on üks vanemaid trikke mida kurjategijad kasutavad. Üks varasemaid juhtumeid ulatub 16. Sajandisse, kus Portugali kuningas Sebastian jäi Marokos toimunud lahingus kadunuks. Paljud Portugali kodanikud ei uskunud aga ei tahtnud uskunud, et ta on lahingus hukkunud. Kavalad petised kasutasid seda teadmist ära ning otsustasid ise kuningaks hakata. Muidugi võime me süüdistada siinkohal informatsiooni aeglast liikumist või selliste pettuste haruldust, kuid isegi praegu, 21. Sajandil, ligi 500 aastat peale seda sündmust langevad inimesed ikka igapäevaselt selliste pettuste ohvriks. Australia pettuste statistika väitel on identiteedi vargusega seotud pettused kolmandal kohal millega on petetud ligi 20 000 inimest. Esimeselt kohalt võib leida õngitsemise mille lõksu on langenud ligi 40 000 inimest. Kõige rohkem langevad pettuste ohvriks inimesed oma kolmekümnendates. Seda ilmselt sellepärast, et noorematelt inimestelt pole just palju varastada n...

See nädal viis mind hoopis teise maailma IT’s, maailma mis ei saa piisavalt päevavalgust minu arvates. Selleks on IT lahendused puuetega inimestele. Ma olen suhteliselt priviligeeritud, sest kõik mu käed ja jalad on korras ning ka muud meeled on täie tervise juures ning see, kuid ka peavoolu tehnoloogiate igapäevane kajastamine, on ka põhjuseks miks ma pole eales erinevatest lahendustest kuulnudki, mis on just sellele sihtrühmale mõeldud. Otsides lahendust millest ma soovin pikemalt kirjutada nägin ma palju loomingulisi vidinaid ning intrigeerivat tarkvara, mis tõsiselt üllatasid mind. Nendest valisin ma välja, aga rakenduse nimega Sesame või Open Sesame, mis laseb kasutada nutitelefoni kõiki võimalusi (Helistamine, sõnumite saatmine, mängimine jms.) liigutades oma pead. See muudab telefoni kasutamise võimalikuks inimestele, kellele see tavatingimustes võimalik poleks. Kõlab ju väga hästi, tekib kohe küsimus, et palju selline rakendus maksta võiks? Neil on tellimuspõhine mudel, kus sa ...

Täna saan ma teha midagi, mis on igale Eestlasele südamelähedane, viriseda, mitte millegi muu üle kui UX disaini üle. Pean aus olema, alguses ei tulnudki mulle ühtegi eriti vastiku ülesehitusega lehte meelde. Natukene aega mõelnud tuli mulle meelde esimene kord millal ma Amazoni prime videot üritasin kasutada. See süsteem on täielik rongi avarii. Kui ma nende video teenusele kliendiks üritasin hakata, siis visati mulle venekeelne ekraan ette kus ma pidin oma andmed sisestama, mis on veider. Ma saan aru, et neil pole Eestikeelset tõlget oma lehtedele ning Venemaa on ilmselt lähim riik mille tõlge neil eksisteerib, kuid selle asemel võiks ju visata Ingliskeelse lehe ette. See aga pole veel kõik, kui sa oled oma sarjad ära vaadanud ja otsustad, et tahad oma igakuise makse lõpetada, siis selle nupu leidmine on võimatu, muidugi ka seda võib nimetada ärimudeliks. Ma mäletan kuidas ma otsisin seda ligi pool tundi kuni ma lõpuks alla andsin ja Google juhendi järgi selle üles otsisin, aga võibo...

Selles postituses ehitan ma originaalse sotsiaalvõrgustiku nimega “Tweetbook”, mitte küll reaalselt, aga mõttes, selgitades lahti mis asi on Kanban mudel. Kui meie rakendus on valmis, siis annan kiire ülevaate ka kasutatavast ärimudelist. Kanban on üks agiilse arendusmetoodika alamliike mille eeliseks on tema madal keerukus ning kõrge visuaalsus. Kanbani juures koostatakse üks suur tahvel mis koosneb kategooriatest ning nende alla minevatest lihtsamatest ülesannetest. Oletame et tahame luua uut sotsiaalvõrgustikku nimega “Tweetbook”.  Kuna sellise rakenduse olemust  saab lihtsamateks tükkideks lõigata (login ekraan, landing page, profiil jms), siis on mõtekas ka seda teha ning need omakorda liigitada  kategooriatesse “Alustamata”, “Alustatud” ja “Tehtud” olenevalt nende seisust. Selline viis annab hea ülevaate kui kaugel ollakse projektiga ning mis vajab veel tegemist. Kui võtta arvesse et “Tweetbooki“ meeskond on kaheliikmeline, siis pole meil ka projektijuhti, mis pole ...

See nädal sai läbi loetud “Hacker HOWTO” ning nüüd oleks asjalik oma mõtteid jagada sellel teemal. Esiteks tahaks mainida, et kui selle dokumendi eesmärk on inimesi meelitada häkkeri kultuuri, siis see põrub veidi. Terve see dokument jättis mulje nagu see oleks kirjutatud autoriteedi positsioonist, vaadates ülevalt alla lugeja peale mis üldiselt ei ole hea mõtteviisi propageerimise meetod. Võibolla sain ma kirjutajast valesti aru, mis ongi üks teksti miinustest, ilmselt on kõigil olnud hetki, kus kirjutad sõbrale midagi naljaga pooleks ja ta ei saa sellest aru. Üks asi mis koheselt silma jäi ning mulle väga meeldis oli häkkeri eristamine kräkkerist ehk inimesest kes muugib lahti kontosid ja tegeleb kriminaalsete tegevustega. Siinkohal tekib aga küsimus, et kuidas peaks nimetama  “White hat-”, “Grey hat-” ja “Black hat-” häkkereid või isegi pentestereid siis? Kas ka nemad on kräkkerid? Tekstis toodi välja, et kräkkeri ja häkkeri vahe on see, et   “häkkerid teevad asju, kräkker...

Mark Zuckerberg (Facebook) Esimene juht kellest soovin rääkida on Mark Zuckerberg, kes on vaieldamatult 21. Sajandi ühe suurima eduloo peategelaseks. Selle asemel et sõita kalli autoga või riietada ennast kallite ülikondadega on ta hoopis loonud parima keskkonna oma töötajatele, kus nad saaksid töötada projektide kallal, mis neile meeldivad. Sellenädalasest wiki artiklist tõmbaksin paralleelid arengumootoriga just selle põhjusega. Traditsiooniliselt ei luba ülemused sul nii öelda “teha mida sa tahad”, vaid sulle on määratud kindel ülesanne. Tema, aga usub, et kui inimesel lasta valida mis projekti kallal ta tahab tööd teha, siis ta õpib ka vajalikud oskused selle jaoks ära. Lisaks sellele on ta ka mentori rollis. Facebook on tuntud oma lameda organisatsioonimudeli poolest, kus juht ei eralda ennast oma alluvatest, vaid suhtleb nendega pidevalt, töötab nende keskel ja innustab neid võtma riske. Siit tuleneb ka mentori paralleel, ta käib ringi ja inspireerib oma töötajaid ning annab neil...

Olles uurinud erinevate IT ettevõtete karjääri ja tööpakkumiste lehti olen jõudnud järeldusele, et tänapäeva IT proff peaks olema hea suhtleja, pea kõik tipp ettevõtted (Nortal, Bolt, Helmes jt) eeldavad, et sa oled valmis meeskonnana töötama. See ei tähenda, et sa sõltud oma meeskonnast, Helmesi lehel on välja toodud, et nende töötaja peab olema ka iseseisev ehk suutma ka meeskonnaliikmete abita hakkama saada.  Eneseareng on ka tähtis osa mis on eelduseks sellistes kohtades töötamiseks, tänapäeva IT professionaal peaks olema valmis alati midagi uut õppima. Kui sa soovid olla oma ala tipptegija siis “That's how dad did it, that's how America does it now.”  mentaliteet ei kõlba kuhugile, IT sfäär uueneb meeletu kiirusega ning ajaga tuleb kaasas käia. Muidugi tuleb kasuks ka võõrkeelte oskus. Tänapäeval ei pruugi sa töötada tervenisti Eesti keelt kõneleva seltskonnaga, vaid pigem kompotis, kus on ka teistest rahvustest inimesi, kellega on mõistlikum inglise keeles rääkida. Mis p...

Copyleft on termin mida iseloomustab vabadus. Alternatiivselt copyrightile on copyleft litsentsid paindlikumad ning lubavad tarkvara koodi lugemist ning modifitseerimist. Hea näide copyleftist on Linux. Laadides alla näiteks Ubuntu on sul vabadus seda muuta ning ümber ehitada vastavalt oma soovile ja vajadustele, luues hoopis uue versiooni. Midagi väga huvitavat Copyleft litenside juures on nende edasi kandumine. Näiteks on GPL litsentsi juures välja kirjutatud, GPL litsentsi kasutav tarkvara, mida modifitseeritakse ja jagatakse peab ka kasutama GPL litsentsi. Sellist litsenseerimist nimetatakse ka tugevaks Copyleftiks. Paljud kõigile tuntud programmid ka kasutavad just GPL litsentsi: Notepad++, AdBlock Plus ja WordPress on nii mõnelgi igapäevases kasutuses.  On ka olemas nõrk Copyleft, mille juures ei pruugi originaal litsents üle kanduda. See pigem sõltub sellest mis osa Copyleftitud tööst on kasutatud. GNU kelle litsentsid jäävad pigem tugevasse kategooriasse on ka teinud n.ö nõ...

Teine peatükk “The case for copyright reform”ist oli huvitav lugemine ning tekitas paar endapoolset mõtet mille nüüd põgusalt siin edasi annan. Muidugi pole mul tausta õigusteaduses ning lähenen teemale talupoja mõistusega, kuid loodetavasti teeb see mu postituse vähe huvitavamaks. Enamus ettepanekutega olen ma täiesti nõus. Muidugi peab viitama originaali autorile kui sa kavatsed seda kasutada, kas oma videos või muusikas vms ning copyright’i kestvuse ajad on meeletult pikad.  Samplimiste osas ei näe ma hetkel probleeme, sest see on tänapäeva muusikatööstuses suhtelisest tavaline, teiste lugudest laenamine lisab vürtsi ning võib isegi väiksemaid artiste kaardile tuua. See probleem esines küll paar aastat tagasi YouTube’s kus inimesed kes kasutasid lõike filmidest, muusikast või teiste kasutajate videotest said ebaõiglaseid hoitausi copyright ’i reeglite rikkumise eest. Tänaseks on see probleem, aga suuresti kadunud. DRM’i puhu toovad nad välja, et see takistab sageli inimesi kasut...

Üks minu aegade lemmikuid arvutimänge on CS:GO,  mis ilmselt ei vaja pikka tutvustust. Üks CS:GO plusse, kuid samas ka miinuseid on selle mängijad, kes võtavad seda väga tõsiselt ning üritavad anda endast parimat, et saavutada võit vastasmeeskonna üle.   Kahjuks toob aga võistuslik keskkond inimestest välja nende kõige halvema poole ning ka siin kehtib sama reegel. Meeskonnaliikmete vahelised sõimusõjad on kerged tekkima, kui punktiseis soodustab vastaste võitu. Loogika selle taga on, et kui oma kedagi piisavalt sõimata, siis hakkab ta paremini mängima, mida muidugi ei juhtu. Noob’ iks nimetamine on selles olukorras ilmselt kõige leebem kohtlemine, mille ohvriks võib langeda ning sõimajate korralekutsumine võib lõppeda sellega et hoopis sinust saab uus sihtmärk.  Muidugi saab sellist olukorda ära hoida kasutades sisseehitatud blokeerimis funktsiooni, mis vaigistab vihased kaasmängijad, kes kiitlevad kuidas nad su vanemate ja vanavanematega on mõeldamatuid asju ööpime...

See nädal lugesin ma läbi Pekka Himaneni 2004. Aasta raporti Soome parlamendile, kus ta kirjeldab globaalseid infoühiskonna väljakutseid. Ta kirjutas selle neljas peatükis, kus ta süvenes igasse teemasse, jagades oma visiooni kuidas antud olukorraga tegeleda. Nendeks teemadeks oli loomemajandus, heaoluühiskond, inimareng ning rahvusvaheline kultuur. Selles postituses jätan ma heaoluühiskonna tagaplaanile. Kirjutist lugedes jäi kohati mulje, et see oli kirjutatud 16 aasta asemel hoopis paar aastat tagasi. Iga teemapunkti juures suutsin ma tõmmata paralleele Eestiga või IT-sektoriga üldisemalt ning ühiskondlike sõnumitega mida me kõik oleme kuulnud. Näiteks tõi ta välja majandusele pühendatud peatükis kuidas riigi maksusüsteem peaks toetama ettevõtlust ning loovust. See peab eriti paika Eestis, mida kiidetakse progressiivse maksusüsteemi kui ka e-residentsuse pärast. Need mõlemad soodustavad startup ettevõtlust mille poolest me ka kogu maailmas tuntud oleme.  Majanduse all keskendus ...

Arvutite ja Interneti tulekuga on suur osa meelelahutust kui ka harivat materjali leidnud uue kodu veebis. Entsüklopeediatest said Wikid ning telekanalitest YouTube. Nii kolisid ka laua- ja  sportlikud mängud arvutisse. Juba üks kõige varasematest ja tuntumatest arvutimängudest, Pong, üritas simuleerida lauatennist ning tänapäeval on kõigile tuntud mängud nagu FIFA, Dirt või NBA mis lasevad mängijatel elada välja oma unistust olla tippsportlane.  Mängud Tabletop Simulator, Roll 20 ja Foundry Virtual Tabletop, võimaldavad inimestel oma lemmik lauamänge läbi interneti inimestega üle maailma mängida. Tänu Steam’i sisseehitatud keskkonnale on Tabletop Simulatori mängijatel võimalus ka oma enda ideid ellu viia ning neid teistel mängida lasta, või taasluua oma vanad lemmikud virtuaal keskkonnas.   Selline evolutsioon on muidugi hea. Inimesed, kes varem ei saanud kaasa lüüa sportlikes tegevustes või käia lauamängu kohvikutes, saavad tänu selle meediumi arengule osa võtta ne...

TCP/IP: TCP/IP ehk Transmission Control Protocol ja Internet Protocol on ühed maailma vanimad interneti alustalasid mis on veel kasutusel tänapäeval. Selle 1983. aastal loodud interneti protokolli ülesanne on ühendada meie seadmed internetiga. Kuigi need kaks on erinevad tehnoloogiad räägitakse neist tavaliselt paarina, sest nad töötavad käsikäes. TCP/IP töötab kihiti, kus igal kihil on oma eesmärk. Esimene kiht on aplikatsioon, kus veebirakendus saadab informatsiooni järgmisele kihile, milleks on transpordikiht (TCP). Näiteks, kui sa  soovid mu blogi avada: kirjutad sisse URL’i ja vajutad enterit siis alustab su brauser koheselt suhtlust transpordikihiga läbi port 80’ne, sest tegemist on HTTP lehega. Peale seda lõikab TCP info väikesteks tükkideks ning annab selle edasi kolmandale kihile, IP’le mille ülesanne on toimetada selle blogi sisu sinu ekraanile. Kui midagi viltu ei lähe, siis peaksid sa sekundi pärast minu postitusi nägema. Muidugi on see skeem tugevalt lihtsustatud, kui ...

  Maailm oleks imeline, kui kõik millega me alustame saavutaks hiiglasliku edu. Kahjuks, aga nagu me kõik teame, ei ole see võimalik ning sageli tuleb leppida keskpärasusega või isegi läbikukkumisega... Siin on paar sellist lugu : Napster Napster oli üks esimesi P2P failijagamis teenusid, asutatud 1999 mille eesmärgiks oli muuta muusika jagamine ning allalaadimine lihtsamaks. Mis tegi Napsteri eriliseks oli tema kasutajasõbralik GUI mis lubas ka suhteliselt IT-võõral inimeselt faile alla laadida. Probleem seisnes selles, et teatavasti on selline muusika jagamine aga illegaalne ning kuulsad artistid nagu Metallica, Madonna ning Dr. Dre kaebasid Napsteri kohtusse. Nii lõppeski 2001. aastal Napsteri teekond.  WeWork WeWork oli startup mis tahtis aidata väikestel ettevõtetel rentida kontoripindu, võti oli selles, et sa jagad oma kontoriruume ka teiste väikeettevõtetega. Nende lugu on tihedalt seotud ahnusega, mis kulmineerus kui nad proovisid börsile minna. SoftBank väitis, et se...

Sõda kui teaduse sõber Esimese postitusena otsustasin ma kirjutada natukene teise maailmasõja kõige tähtsamast arvutiteaduse arengust.  Võib öelda, sõda on kõige parem motivaator innovatsiooniks ning sõjaolukord on üks aeg millal riiki tõeliselt huvitavad teaduslikud saavutused, sest ometigi üks suur saavutus teaduses võib muuta terve sõja käiku. Need saavutused kanduvad leiavad tihti oma tee ka inimeste argipäeva. Esimene maailmasõda tõi meile sellised innovatiivsed lahendused nagu käekellad, tõmmatavad lukud või isegi suveaeg. Kahjuks,  siin kontekstis aga õnneks, ei olnud esimene maailma sõda ainus suur tapatalgu millepärast riigi ja teadlaste huvid kattusid.  Aastad möödusid ning jõudis kätte oluline hetk meie ajaloost nii poliitilistele ideoloogiatele, kui ka arvutitele. Just teises maailmasõjas edu saavuatmiseks ehitati esimene digitaalne arvuti, mis valmis 1945. aastaks. Selle nimeks sai ENIAC ehk    “Electronic Numerical Integrator and Computer” oli USA ...